Äripäeva ajakirjanikud on aastate jooksul võitnud neli Bonnieri ajakirjanduspreemiat. Samuti on meie seas mitmeid Bonnieri laureaate ja hulga reportereid, kes on oma töödega pääsenud Bonnieri auhinna lõppvooru.

• 2008. aastal võitis Äripäev kaks auhinda Saksamaal peetaval Euroopa ajalehtede kujunduskonkursil. Žürii tunnustuse pälvisid 31. märtsi esikülg Reiljani suure silmaga "Kõrgeim kahtlusalune" ja eelmise aasta viimases lehes ilmunud ekstra ärimeeste kirjadest jõuluvanale. Lehed Kujundas Erika Priedenthal.

• 2007. aasta parima olemusfoto tegi fotograaf Andras Kralla. Pidžaamades põdurad noorukid hospidali ees jäätist limpsimas, samal ajal, kui nende teenistuskaaslased rividrilli teevad -  Andras on leidnud hea kujundi iseloomustamaks  olukorda, kus vaid kolmandik armeeteenistusealisi noormehi on tervise poolest liiga nõdrad püssi kandma.
  
  
• 2007. aastal sai Kadi Heinsalu Bonnieri preemia loo eest "Arco Vara küsib korteriostjatelt raha juurde" mis paljastas Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatuse taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest ning nõuda korteribroneerijatelt kolmandiku võrra lisaraha ning mille avaldamine sundis kinnisvarafirma oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama.
  
  
• 2006. aasta parima arvamusloo kirjutas Mati Feldmann. 28. märtsil Äripäevas ilmunud arvamus „Juriidiliselt on kõik korrektne – asjaga j.o.k.k.”. Tegu on mõjuka arvamuslooga ja mis ülioluline – sealt on pärit tabav väljend „jokk”. Sellest sõnast on saanud kõigile mõistetav lühend.
  
  
  
• 2006. aastal võitis Äripäeva kujundusosakond Rahvusvahelise ajalehekujundajate liidu SND maailma ajalehtede kujunduskonkursil tiitli „World’s Best-designed newspaper”; EALLi ajalehekujunduse konkursil kuldauhinna esikülgede kategoorias ja hõbeauhinna uudiskülgede kategooria; kujunduskonkursil „Chimera” võideti pronksauhind esikülgede kategoorias.
  
  
• 2006. aastal saavutas fotograaf Andras Kralla ajakirjandusauhinna konkursil parima koha uudisfoto kategoorias fotoga kopteriõnnetuses abikaasa ja õe kaotanud Oliver Kruuda autost merekaldal.
  
  
• 2006. aastal teenis auhinna olemusfoto kategoorias fotoga vandeadvokaat Aivar Pilvest uue Mercedese roolis fotograaf Raul Mee, kes on fotoauhindu saanud varemgi.
  
  
  
  
• 2006. aastal, pärast seitsmeaastast vaheaega, tuli uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia taas Äripäeva. Ajakirjanik Peeter Raidla võitis looga Ühispanga endise juhi Ain Hanschmidti osavasti varjatud aktsiaostust, mis tegi temast veel Ühispanga juhina laevafirma Tallink suuromaniku. Samal teemal 2005. aasta lõpus ilmunud raamat osutus menukiks ning sellest ilmus kordustrükk.
  
  
• 2005. aastal võideti EALLi ajalehekujunduse konkursil kuldauhind olemuslugude kategoorias ja hõbeauhind esikülgede kategoorias; „Ohoo!”-auhind Kesk- ja Ida-Euroopa ajalehtede kujunduskonkursil Chimera”: auhind esikülgede kategoorias.
  
  
• 2004. ja 2005. aastal jõudsid Raimo Ülavere kolumnid arvamusartiklite kategoorias ajakirjandusauhinna nominentide sekka.
  
  
• 2004. aastal võideti EALLi ajalehekujunduse konkursil: aasta parima auhind, hõbeauhind olemuslugude kategoorias, ära märgitud kogu kujunduse, esikülgede ja uudiskülgede kategoorias; Euroopa ajalehtede kujunduskonkursil: 3 auhinda award of excellency esikülgede ja olemuslugude eest; Kesk- ja Ida-Euroopa ajalehtede kujunduskonkursil „Chimera”: auhind illustratsiooni eest, ajakirjade kategoorias auhind Visioonile.
  
  
• 2003. aasta ajakirjandusauhinna konkursil saavutasid Kristina Traks ja Silva Männik peapreemia olemusloo kategoorias, vaatlusega töötuks jäänud tippjuhtidest.
  
  
  
• Uuriva toimetuse toonase juhi Raimo Ülavere kolumn Hansapanga Klementi aktsiale jagatud kallutatud ostusoovitustest saavutas samal konkursil arvamuslugude kategoorias esikoha.
  
  
  
  
• 2003. aastal kirjutas praegu lapsepuhkusel viibiv Silva Männik hulgaliselt artikleid maksundusest ja maksuameti suhetest ettevõtjatega. Artiklid paljastasid mitmeid ettevõtjaid ahistavaid tegutsemismudeleid. 2003. aasta suvel otsustas rahandusminister Tõnis Palts kõrvaldada ametist maksuameti juhi Aivar Sõerdi, tuues üheks põhjuseks Äripäevas ilmunud artiklid.
  
  
• 2003. aastal võideti EALLi ja Tartu Ülikooli ajalehekujunduse konkursil kuldauhind avatud rühmas, idee ja illustratsioon loole ”Pikk tänav saab pealinna tuiksooneks„; ära märgitud uudiskülgede ja illustratsiooni eest; Euroopa ajalehtede kujunduskonkursil: award of excellency visualiseerimise eest.
  
  
• 2003. aastal jõudsid oma artikliseeriaga Hansapanga juhi Indrek Neivelti aktsiamüügitehingust Bonnieri laureaatide sekka endised Äripäeva ajakirjanikud Inno Tähismaa ja Virkko Lepassalu.
  
  
  
  
• Sama staatuse pälvis Äripäeva endine ajakirjanik Heidit Kaio artikliga Rahvaliidu kummalistest sularahakannetest.
  
  
• 2002. aastal võideti EALLi ja Tartu Ülikooli ajalehekujunduse konkursil: ära märgitud kogu kujunduse kategoorias.
  
  
• 2002. aastal oli Kristina Traks nominent Bonnieride ajakirjandusauhinnale looga piimaärimehest Yaqub Haidaryst, kellele valitsus tahtis anda kodakondsust olematu investeeringu alusel. Kristina paljastas Haidary pettuse ja edasiste sündmuste käigus läks Haidary ettevõte pankrotti.
  
  
• 2001. aastal saavutati EALLi ja Tartu Ülikooli ajalehekujunduse konkursil: ära märgitud esilehekülgede kategoorias.
  
  
• 2000. aastal võideti EALLi ja Tartu Ülikooli ajalehekujunduse konkursil: hõbeauhind kogu kujunduse kategoorias; ära märgitud olemuslugude kategoorias.
  
  
• 2000. aastal jõudis Kristina Traks Bonnieri ajakirjanduspreemia nominentide hulka artikliga piimatootjate kartellist, mis pärast Äripäeva artiklit anti uurida konkurentsiametile, kes esimest korda tunnistas suurte tööstusettevõtete kartellilepet.
  
  
• 2000. aastal valis Eesti Ajalehtede Liit ÄP Online’i parimaks ajalehe veebiväljaandeks. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel on ÄP Online alati olnud esirinnas. Esimesena Eesti ajalehtedest käivitati WAP-teenus, ÄP Online’i päevapileti ostmine SMSiga, uudiste tellimine mobiiltelefonile jne.
  
  
• 1999. aastal jõudis Kristina Traks Bonnieri ajakirjandusauhinna nominentide hulka artikliga Ühinenud Meiereide aegunud võist.
  
  
• 1999. aastal saavutati EALLi ja Tartu Ülikooli ajalehekujunduse konkursil: aasta parim kogu kujunduse kategoorias; hõbeauhind kogu kujunduse kategoorias; hõbeauhind olemuslugude kategoorias.
  
  
• 1999. aastal saavutas endine Äripäeva ajakirjanik Peep Sooman Bonnieri preemia äriregistri ametnikule altkäemaksu pakkumise eksperimendiga. Ametnik kaotas töö ja registri töökorraldus muutus.
  
  
  
• 1998. aastal jõudis oma artikliga Bonnieri ajakirjandusauhinna nominentide hulka Kristina Traks oma artikliga Pauligi kohvitehase Eestisse toodud aegunud kohviubadest.
  
  
• 
  
  1997. aastal saavutati Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja Meediakeskuse ajalehekujunduse konkursil 2. koht.
  
  
• 1996-1998. aastatel on Kadi Heinsalu olnud Bonnieri ajakirjandusauhinna nominent lugudega autoliisingust ja riigiametnike hüvedest ning preemiatest.
  
  
• 1996. aastal said meie Tartu reporter Väinu Rozental koos praeguse Äripäeva BBNi tootejuhi Kaja Koovitiga Bonnieri preemia Tallinna Farmaatsiatehase vale paljastamise eest. Ajakirjanikud sõitsid Moskvasse ja veendusid oma silmaga, et tehase jutud Moskva tehasest ei pea paika.
  
  
• 1993. aastal võideti Soome Ajalehtede Liidu kujunduskonkursil 1. koht Eesti päevalehtede esikülgede kategoorias.