1989-1994

• 1989. a suvel teeb Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olsson Eesti riikliku firma Mainor juhile Ülo Pärnitsale ettepaneku luua ühisfirma, mis hakkab välja andma esimest majanduslehte tollase Nõukogude Liidu territooriumil.
  
  
• Esimene Äripäeva number ilmub 1989. a 9. oktoobril. Äripäeva tegijate seltskond on viieliikmeline ja toimetus asub Toompeal kahes väikeses toas.
  
  
• Ühisettevõte Mainor Bonnier Publications (MBP) registreeritakse alles 1990. a 6. aprillil. Samal kevadel kolib juba veidi suuremaks kasvanud Äripäeva kollektiiv all-linna. Poolteiseks aastaks seatakse end sisse väikeses majakeses aadressil Raua 1a.
  
  
• 1990. a 1. juunil vormistatakse MBPsse tööle esimesed viis Äripäeva töötajat. Nende hulgas ka ainus seni Äripäevas töötav Virve Pihlak. Kuni 1992. a septembrini oli direktor-peatoimetaja Hallar Lind.
  
  
• 1991. a sügis on oluline pöördepunkt Äripäeva ajaloos. Äripäeva tollase tootmisjuhi Andi Raudbergi initsiatiivil loob pisikese nn Äripäeva varitoimetuse Rahva Hääle uudisteosakonna juhataja Peeter Raidla. Peale Peetri istuvad öösiti Rahva Hääle arvutite taga haltuuramehed Igor Rõtov ja Andrus Vaher. Nende töö tulemusena ilmub päris äripäevlaste jaoks ühel oktoobri hommikul ootamatult müügile veel üks Äripäev. Äripäeva lugeja äripäevlaste pettumust ei jaga, tema jaoks hakkab Äripäev ilmuma lihtsalt kaks korda nädalas.
  
  
• 2. detsembril lahkub Äripäevast tegevtoimetaja Kaupo Pollisinski. Lahkuvad ka teised ajakirjanikud. Äripäev on jõudnud tõsisesse kriisi. Lind saab Äripäeva uue tegevtoimetajana nõusse Peeter Raidla. Korraliku palga kauplevad Linnult Rahva Häälest Äripäeva ületulemise eest välja ka Igor Rõtov ja Andrus Vaher.
  
  
• 1992. a jaanuaris alustab Äripäev täiesti uue ajakirjanike meeskonnaga. Mais otsustab Lind, et Äripäev hakkab ilmuma kolm korda nädalas
  
  
• 1992. a suvel saab Äripäeva direktoriks Dagens Industri esindaja norralane Vibjörn Madsen. Peatoimetajaks saab Peeter Raidla, tegevtoimetajaks Igor Rõtov. Peagi lahkub Peeter, et alustada uut projekti, millel nimeks Hommikuleht. Seejärel saab Igor peatoimetajaks ning tegevtoimetaja positsioonile tõuseb kirjutav fotograaf Andrus Vaher.
  
  
• 1992.–93. aasta vahetusel kolib Äripäev Tulika tänavale keemiatehase Flora suurde kontorimajja. Esialgu vaid esimesele korrusele, hiljem muututakse suure administratiivhoone suurimaks rentnikuks.
  
  
• 1993. a kevadel alustab Äripäev esimese rubriigiga ”Auto”. Samal kevadel ilmuvad ka teine ja kolmas erileht  – ”Arvutid” ja ”Autod”. Esimene erileht pangandusest on ilmunud juba 1992. a sügisel. 1993. a sügisest muutuvad erilehed regulaarseks, lisanduvad rubriigid ”Töö” ja ”Kinnisvara”.
  
  
• 1993. aastal näeb ilmavalgust esimene Äripäeva ettevõtete pingerida. Äripäev reastab 1992. aasta tulemuste põhjal 50 edukamat ettevõtet. Sellest ettevõtmisest kasvab hiljem välja eraldi toimetus ja andmekogumise keskus, mis koostab aastas rohkem kui viiskümmend TOPi, leksikoni ja teatmikku. 2007. aastal hakatakse kogutud andmeid koondama infopanka ”Agent” ja süsteemselt ettevõtjatele müüma.
  
  
• 1993. ja 1994. a vahetusel elab Äripäev üle tõsise tellijate arvu languse. 1993. a detsembri 14 000 tellijast jääb jaanuaris alles vaid veidi üle 8000. 1994. a lõpuks on Äripäeva tellijate arv kasvanud juba 11 400ni.
  
  
• 1994. a augustis tuleb Õhtulehest Äripäeva reporterina tööle hilisem peatoimetaja Meelis Mandel.

1995-1999

• 1995. a veebruaris tuleb Äripäeva raha- ja väärtpaberitoimetusse analüütikuna tööle Mati Feldmann, kelle eestvedamisel käivitub 1995. a aprillis Eesti esimene aktsiaindeks – Äripäeva indeks.
  
  
• Veebruarist 1996 hakkab Äripäev ilmuma viis korda nädalas.
  
  
• 1996. a novembris näeb ilmavalgust Äripäeva venekeelse tütarlehe Delovõje Vedomosti proovinumber. Regulaarse, kolmapäeviti ilmuva nädalalehena alustab Delovõje Vedomosti 1997. a jaanuaris. Toimetust hakkab juhtima senine Äripäeva arvamustoimetaja Allan Soon.
  
  
•  1997. märtsis sõlmib Äripäev ehitusfirmaga Koger & Sumberg lepingu, mille kohaselt hakkab Äripäev rentima ca 1500 ruutmeetrit 1998. mais valmivas uues büroohoones. Juunis 1998 kolib Äripäev uude majja Pärnu mnt 105. Selleks ajaks on sõlmitud pikaajaline rendileping hoonet haldava aktsiaseltsiga Ärimaja. Äripäev saab oma käsutusse 12-korruselise maja kolmanda, neljanda ja viienda korruse, uue mööbli, uue arvutivõrgu, uue telefonijaama ning võimaluse töötada ühes moodsamas Tallinna büroohoones.
  
  
• 1997. a mai lõpus jõuavad Hasse Olsson ja Ülo Pärnits kokkuleppele, mille kohaselt ostab Dagens Industri 37 mln krooni eest Mainorilt kõik tema käes olevad aktsiad. Seega saab Äripäeva sajaprotsendiliseks omanikuks Dagens Industri. Muutub ka firma nimi, kui seni on Äripäeva välja andnud Mainor Bonnier Kirjastuse AS, siis uue firma nimeks saab Äripäeva Kirjastuse AS.
  
  
• 1997. a alustab ilmumist ajakiri Tulu. Sihtauditoorium on väikeaktsionärid. Saatuse irooniana nägi väikeinvestoritele suunatud ajakirja esimene number ilmavalgust samal kuul börsikriisiga. 2001. aastal lõpetab Tulu ilmumise.
  
  
• 1998. a 16. aprillil ilmub esimene Äripäeva käsiraamat -  Personalijuhtimise käsiraamat. Eeskujuks võetakse Taani majanduslehe Börsen juures kirjastatavad käsiraamatud. Esialgu istub töögrupp, toimetaja ja neli müügiesindajat, Flora majas ümber piljardilaua, sest muid ruume enam rentida ei õnnestu ja valmistub aina uute teemadega turule tulekuks. Piljardilaua äärest saab alguse üks ettevõtte edukamaid ja omanäolisemaid tooteid, millest hakkavad teisedki Bonnier majanduslehtede toimetused eeskuju võtma.
  
  
• 1998. aasta oktoobris on Delovõje Vedomosti jõudnud trükiarvuni 5000 eksemplari nädalas ja tegijate arv on tõusnud 1500ni.
  
  
• Juba üheksakümnendate keskel loodud telefonimüüjate töökohad koondatakse 1998. aasta suvel kokku üheks osakonnaks. Korraldatakse ka suur värbamiskampaania, mille tulemusena alustab kolmes vahetuses tööd pea kuuskümmend telefonimüüjat, et pakkuda telefoni teel nii Äripäeva tellimusi, kui ka teisi Äripäeva tooteid. Kõhklejaid ja kahtlejaid on kõvasti, jahtuvas majanduskeskkonnas ennustatakse, et poole aastaga on kõigile sihtgruppi kuulujaile kaks korda helistatud ja edasi võib osakonna laiali saata. Aeg aga näitab, et tegu oli nutika sammuga, mille tulemusena suurenes Äripäeva tellijate arv, ning kümne aasta pärast on Äripäev maailmas tellitavusel ühe oma maa elaniku kohta esikohal.
  
  
• 1999. a. on Äripäev jäänud ainukeseks stabiilset kasumit tootvaks päevaleheks Eestis. Üldine majanduslik loidus hakkab järele andma ning Äripäeva majandusnäitajad paranevad. Aasta alguses käivitub uuendatud internetiversioon. Nüüdsest saavad lehe täiemahulist veebiversiooni lugeda vaid tellijad. Sama aasta oktoobrist on veebilehekülg kõigile tasuta kättesaadav alates kl. 14.
  
  
• 1999. aasta 4. veebruaril alustab ilmumist nädalalõpulisa Puhkepäev. Sama aasta kevadel hakatakse valmistuma kümnendaks aastapäevaks. Juubeliürituste planeerimise teeb keerukaks halb majanduslik olukord Eesti reklaami ja –meediaturul. Aga nappusest ja  leidlikkusest sünnivad ideed, millest kasvavad välja ettevõtte uued tegevussuunad. 30 septembril toimuv majanduskonverents Äriplaan 2000, paneb alguse igasügisesele konverentsi traditsioonile ja seminaride ja konverentside osakonna tekkele. Juubeliks ilmub almanahh “Eesti majandus 1989-1999”

2000-2004

• 2000. a lõpuks töötab Äripäevas 200 inimest ning lehel on  16 658 tellijat.
  
  
• 6.jaanuar 2000 stardivad Äripäeva Online uudised. Peagi on Online päevane loetavus 10 000.
  
  
• 24. mai 2000. a toimub Tallinnas Matkamajas esimene Äripäeva seminar “Kuidas ettevõtja internetist kasu saab?”, see päev tähistab ka süstemaatilise konverentside ja seminaride korraldamise algust  Äripäevas. Eesmärk on pakkuda kuuljaile vähemalt paari head ideed, mida kuulaja saab lähinädalail ellu rakendada või edasi arendada. Järgmise aasta lõpuks töötab osakonnas juba kuus inimest.
  
  
• 2001. aasta septembris alustab ilmumist Ajakiri Visioon (algse nimega Luksus). Samal aastal lähevad trükki ka mitmed kuu- ja kvartalikirjad sh Juhtimine ja Oma Maja ning teatmik Hea Maitse 2001.
  
  
• 2001. a septembris ilmub Äripäeva 2000. number. Oktoobris muutub Äripäeva veeb kättesaadavaks vaid tellijatele.
  
  
• 2001.a detsembris alustab tööd Äripäeva raamatuklubi, esimene raamat on  Sulev Olli “Indrek Neivelt – Hansapanga juht”. Järgmine teos on Rain Lõhmuse ja Kaur Kendri “Raha”.
  
  
• 2002. jaanuarist tekib Balti riikides tegutsevatel välismaalastest ettevõtjatel võimalus  lugeda inglisekeelsed online-uudiseid:  Baltic Business News (BBN).
  
  
• 7.juunil 2002 ilmub sarja “Eesti majanduse leksikon” esimene raamat “Eesti suuremate ettevõtete tippjuhid 2002”.
  
  
• 10. juunil 2002 leiab aset konverents, mille peaesineja on Bill Clinton.
  
  
• 2003. aastal kolib käsiraamatute osakond Lõkke tänavale, sest Pärnu mnt maja jääb kitsaks. Vabanenud pinnale Pärnu maanteel laieneb telefonimüügi osakond ja raamatuklubi.
  
  
• 29. septembril 2004 esitleb Äripäev esimest infolehte “Transport ja logistika”.

2005-2009

• 2005 aastal luuakse uudistetoimetuse kõrvale uuriv toimetus. 2006. aasta märtsis alustas ilmumist ÄP2, reedeti ilmuv rohkete uurivate artiklitega Äripäeva väljaanne.
  
  
• 2006. a sügisel alustab tööd Äripäeva koolituskeskus, esimene koolitus on „Erinevate psühholoogiliste inimtüüpide juhtimine”, koolitaja on Alexander Kochubey.
  
  
• 2006. a. sügisel avatakse uus veeb - aripaev.ee, mis on kättesaadav kõigile soovijatele. Sama äri- ja tarkvaramudeli alusel stardivad kuu või paariste vahedega äriuudiste portaalid kümnetes Bonnier Grupi ettevõtetes.
  
  
• 2006. a novembris jõuab Äripäeva makstud tasuline tiraaž 21 600ni ja seega on Äripäev maailmas kõige loetavam leht oma riigi ühe elaniku kohta.
  
  
• 2007 a. veebruaris valib Society for News Design Äripäeva üheks neljast maalima parima kujundusega ajalehest. Mais alustab Ajalehes Äripäev tööd loovtoimetus.
  
  
• 2007 a. suvel saab Äripäeva Kirjastuse ASist AS Äripäev ja muutub ka logo.
  
  
• 2007 a. septembris valitakse Äripäeva peatoimetaja ametisse Meelis Mandel. Senine peatoimetaja Igor Rõtov jätkab peadirektorina.
  
  
• 2007 a. sügisest tuleb Äripäev välja uue tootega - infopangaga ”Agent”, mis koondab majandussektorite, ettevõtete ja isikute infot.
  
  
• 2008. a. sügisel avasime ehitusteemalise uudisteportaali ehitusuudised, mis pakub värskeid uudiseid ning põnevaid kommentaare ehituse, arenduse ja kinnisvara valdkonna otsustajatele.
  
  
• 2008.a . sügisel avasime logistikateemalise uudisteportaali logistikauudised.
  
  
• 2009 aprillis ostis Äripäev meediaettevõtte Raamatupidaja.ee . Äripäev omandas raamatupidajatele suunatud ajakirja „RP- Raamatupidamise Praktik“, veebiportaalid raamatupidaja.ee ja sekretar.ee, ühtlasi jätkab Äripäev sekretäridele ja raamatupidajatele suunatud traditsiooniliste koolituste ja konverentside korraldamist.
• AS Äripäev ostis Taani meediafirma Northroup Newsletters, mis annab välja 15 riigis tellitavaid news2biz uudiskirju Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Hiina majanduse kohta. AS Äripäev jätkab kõigi viie ingliskeelse uudiskirja väljaandmist ning loodab tuua edaspidi sarnaseid lehti turule teisteski arenevates riikides, nagu Ukraina, Valgevene ja Venemaa.